Krohvi- ja müürilubjapasta (Saaremaa-Lubi) 25 kg

Lubjapasta vähemnõudlike valgendamistööde (põllumajandushooned jne) teostamiseks ning erinevate lubimörtide ja lubikrohvide valmistamiseks.

Lubimört koosneb tavaliselt sideainest (lubjapasta) ja täiteainest (liiv, lubjakivijahu). Soovitame 2 enamlevinud retsepti:

• traditsiooniline lubimört 1:3. Koostises 1 kaaluosa lubjapastat ja 3 kaaluosa liiva (soovitavalt jämedam liiv, fraktsioon 1-3 vöi 0-4mm), mis tuleb korralikult segada, minimaalselt 15-20 minutit. Kui on tegemist jämedama liivaga,võib lupja lisada vähem, kui peenema liivaga,siis rohkem.
• traditsiooniline lubimört 1:1. Koostises 25kg pasta kohta 38kg täitelupja (lubjakivijahu, soov 1-3 fraktsioon) ja 50 kg liiva. Komponendid segada korralikult.

Traditsiooniline lubikrohv

Kvaliteetse krohviliiva ja lubjapasta baasil krohvi märgsegu sise- ja välistöödeks. Toode on tehtud koostöös Safran OÜ-ga. Sideainena on kasutatud puupõletusega ahjus käsitööna toodetud kõrgekvaliteedilist , vähemalt 6 kuud laagerdunud Saaremaa lubjapastat.

Kasutamine

Sisepinnad – kõikidele traditsioonilistele krohvi aluspindadele (tellis, betoon, kergbetoon, pillirooplaat, puit kaetud raabitsvõrguga).

Koostis

Saaremaa lubi pastana Looduslikud liivad (variandid 0-2 mm ja 0-4 mm)

Krohvikihi paksus

Korraga on soovitav krohvida mitte üle 1 cm kihi. Kogukihi paksus võib olla paarist kuni nt 8 cm-ni (traditsioonilistel hoonetel). Paksem krohvikiht on soovitav välisfassaadil.

Krohvitööd

Suure imavusega mineraalsed pinnad tuleb enne krohvitöid puhta veega või lubjaveega üle võõbata. Võõbatud pinnale võib otse peale krohvida. Krohvi võib paigaldada nii käsitsi kui pritsiga. Lubikrohv peab aeglaselt kuivama – vältida tuleks tuuletõmbust ja päikese otse seinale paistmist. Lubi vajab karboniseerumiseks õhust süsihappegaasi ja vett. Paremini karboniseeruvad krohvid, mida ei ole üleliia tihendatud. Pooridesse pääseva õhuga koos satub sinna ka süsihappegaas, mis on kvaliteetseks kivinemiseks oluline. Esimest krohvikihti ehk sisseviskekihti ei siluta ja see peaks olema suhteliselt õhuke, 5-6 mm. Pinda on soovitav kuivamise ajal niisutada vähemalt kord päevas. Ka enne järgmise krohvikihi pealekandmist tuleks alumist krohvipinda niisutada. Järgmist kihti võib hakata panema, kui eelmise pealispind on kivistunud, ehk ca 24 h möödudes. Alati on soovitatav krohvida vähemalt kahes kihis, ka õhemate krohvikihtide puhul, see hõlbustab viimase kihi lõpptöötlemist.

Kulu

1 cm paksune kiht ca 17 kg/m2 kohta.

Lõppviimistlus

Krohv on soovitav üle värvida traditsioonilise lubivärvi, marmor-lubivärvi või kaseiinvärvidega.